Nagu taevas videvikus, kus sinise sügavus sulab roosa õhetusega, nii saavad ka need luuleridad alguse minu hinges. Iga värv on siin justkui tunne, iga sõna peegeldus ühest hetkest. Sinine nagu unistuste varjud, roosa kui põgus puudutus – neis värvides peituvad lood, mis on leidnud tee paberile. Tere tulemast minu luulemaailma, kus iga rida on avastus ja iga luuletus maalitud elu enda värvidega. Luba end kanda nendel lainetel, mis on kootud nii argipäevast kui ka unistustest.s.
Sõnad on värvid, millega hing maalib oma maailma. Siin saavad sinised unistused ja roosad tunded luuleks.
Kallimale luuletus
Sa oled mu päike, mu kuu ja mu tähed, Mu süda sinu jaoks alati põleb. Su naer on mu rõõm, su käed mu lohutus, Ma armastan sind, mu kallis, lõputult. Sa oled mu ankur tormide keskel, Mu kindel sadam, kus hing saab puhata. Sinuga koos on iga hetk väärtuslik, Mu armastus sinu vastu on igavesti. Sa oled parim Ülane ja armastatu, Mu hingesugulane, keda ma otsisin kaua.
Piisavuse varjus
See näägutav tunne, nagu ma ei teeks piisavalt – see on kohutav tunne, nagu ma oleks raisanud oma elu…
Sa pole nii, nagu peaks olema.
Sa pole seal, kus peaksid olema.
Ma ei tähelda sulle midagi.
Sinise ja Roosa Unisuts
Sinise ja Roosa Unistus
Sinine õhtu laskub vaikselt,
kui roosa kuma veelgi helgib.
Unenäo värav avaneb lahti,
kus värvid tantsivad, süda lembes.
Sinised mõtted hõljuvad õhus,
kui roosad soovid neile sekka poevad.
Üheskoos nad loovad imelise loo,
kus fantaasia voolab vaba ojana.
Sinine rahu katab hinge sooja,
roosa lootus sosistab muinasjuttu.
Selles unenäos kõik on võimalik,
sinine taevas ja roosad pilved ühes ruttus.
Kui hommik saabub, värvid hajuvad,
aga südames jääb alles unistuse jälg.
Sinise ja roosa puudutus hell,
mälestus ööst, mis oli nii helge.
Ainult Sulle
Ainult Sulle
Ma ei otsinud Sind –
aga kui Sa tulid,
oli maailm äkki rohkem päris.
Nagu kõik värvid oleksid sügavamad
ja vaikus rohkem muusikat täis.
Sinu naer on minu lemmikhääl,
Sinu pilk – mu rahupaik.
Sinu juures on tunne,
et ma olen õiges ajas
ja kõige õigemas paigas.
Ma ei oska sind mõõta sõnades,
aga mu süda teab –
kui sa oled, on kõik justkui lihtsam.
Isegi vihm. Isegi vaikus. Isegi mina.
Ma armastan Sind –
mitte ainult täna,
vaid igas hommikus,
igas mõttes,
igas minus.
Lisa kommentaar