Hommik koitis, uus päev algas,
Mõttes heliseb viisikas algas.
Üks rida vaid, kui päiksekiir,
Saatjaks sul terveks päevaks siin.

Sild või refrään
Need lauluread, kui sõbra käsi,
Olgu sul toeks, kui raske käik käes.
Ja see on algus, usku saa,
Peagi siin laule leidub lisa.

Nii et hoia kõrva kikkis sa,
Sest muusika meid ühendab.
Siit leiad laule igaks meeleks,
Saatjaks sul päevast päeva teele.

“Siin on sinu tänane meloodia kaaslaseks. Aga tea, see on vaid vaikne sissejuhatus laulude koorile, mis peagi sinu päevi täidab.”

Kurzeme külas

Seal Kurzeme külas, üks neiuke noor
ja nooruke madrus, nad kõndisid koos.
Päev punakalt loojub ja hämaralt vaob,
paar kajakat tiirleb ja kaugusse kaob.
Kuula, kuidas kohavad lained ja tuuled.
Kuula, mida lausuvad sulle mu huuled.
:;:Me kuulume ühte, nagu meri ja tuul,
ära iial must lahku, tasa sosistab tuul.
Me kuulume ühte, nagu meri ja tuul
ei iial sust lahku, sulle olen ma truu. :;:
Meri röövis mult isa ja venna viis ka
ning emaga ühes jättis leinama ta.
Ema nuttis nii kaua, kuni lõhkes ta rind
ja mina jäin üksi, kui pesata lind.

Tavaline tüdruk – nüüd kohtudes

Ma mõtlen talle vahel – sellele tüdrukule seal,
kes kord tavalise elu vastu tõusis, loobus harjumustest.
Aastad möödusid, ja kuulda oli tema nime taas,
kusagil, kus maailm säras, tema oli valgus seal.

Kord jälle kohtasime, sel korral kaugel piiri taga,
mere ääres, päiksepaistel, uue unistuse radal.
Ta naeratas ja lausus mulle nagu vanale sõbrale,
oma valguse ja tarkuse tõi ta rahu rütmidesse.

"Aitab küll, sest elu annab ainult üht – võimalust.
Peame leidma julguse, et murda läbi vihmast.
Kõik, mis särab, võib kord kustuda – seepärast ela nii,
et südames jääb alles valgus, milles sa leiad viisi."

Ta rääkis, kuidas õppis armastama elu varjusid,
kuidas vahel kaotused on teekond iseendani.
Kõik, mis lihtne, kaob, kui seda pole südamest,
ta rõhutas, et iga hetk võib olla ime peegel.

Ma küsisin, kas igatsus tal vahel hinge poeb,
kas otsib tagasi ta teed, kus oli kõik veel lihtsam.
Ta muigas: "Ise rajad elu igal uuel sammul,
oma valguses ja vari sees, on rõõm ja kodu valmis."

"Aitab küll, sest elu annab ainult üht – võimalust.
Kui armastad ja riskid, siis murra läbi pimedust.
Kõik, mis särab, võib kord kustuda – seepärast ela nii,
et südames jääb alles valgus, milles sa leiad viisi."

Ma vaatasin, kuidas kaugusse ta jälle edasi läks,
kindla sammu, selge pilguga, ta seiklus alles algas.
Ja teadsin, et ta lugu on kui täht, mis juhatab,
sest tema rajal süttis valgus, milles nüüd ka mina elan.

Aitab küll, sest ainult ühe korra elame.
Enam ühtki harilikku päeva mööda ei lase.
Leian üles oma raja ja seda mööda läen.
Täna on mu ülejäänud elu esimene päev.